Peder Aadnes

See artikkel on norra kunstniku kohta; teiste Peder Pedersenide kohta vaata artiklit Peder Pedersen.

Peder Pedersen Aadnes (ka Aadness, Odnes, Aadnäs; 10. august 1739 Lille Odnes ehk Lille Aadnes (Odnes), Fluberg, Landi vald (praegu Søndre Landi vald), Buskerud, Oppland – 20. juuni 1792 Landi vald) oli norra maalikunstnik. 18. sajandi külakunstnikest on ta väidetavalt suurim.

Külakunstnikuna valis ta küllaltki ebatraditsiooniliselt ülemklassimotiive. Ta dekoreeris kirikuid, taluinterjööre ja mööblit kogu Østlandetis rokokoostiilis. Aadnes maalis ka portreesid. Tema maale peetakse norra maalikunstis üleminekuvormiks traditsiooniliselt rahvakunstilt uuele norra maalikunstile, mida esindab I. C. Dahl.

Aadnes oli teedrajav kunstnik hollandi ja saksa maalikunstnike traditsioonis. Tema stiil rajas hiljem teed Norra külade lilledekoreeringutele ja roosimaalile, kuid rajas ka tausta norra rahvusromantikale. Teda on korduvalt nimetatud suurimaks 18. sajandi norra kunstnikuks.

Päritolu ja elulugu

Tema vanemad olid talupoeg Peder Østensen (Lille-Aadnes) (1712–1782) ja Anne Haraldsdatter Viker (1711–1773).

Ta oli talupoeg Lille Odnesist Randsfjordeni ääres, kus ta elas suurema osa oma elust talumehena ja rändkunstnikuna. On säilinud tema arveraamat aastatest 1768–1784 (see leiti 1901). Sealt on näha, kuidas ta Landis, Hadelandis ja ümberkaudsetes külades ringi rändas, kaunistas kirikuid ja talutubasid, maalis altarimaale ja portreesid ning kaunistas mööblit ja majatarbeid.

Aadnesi noorpõlve kohta on vähe teada. Ta sai arvatavasti esmase õpetuse kunsti alal Vågåst pärit Eggert Munchilt, kui too 1752 ja 1754–1757 Landi piirkonna kirikutes töötas. Oletatavasti õpetas Munch Aadnesi ka vaselõike järgi maalima. Peder Aadnes maalis Flubergi kiriku ja Lunde kiriku altarimaalid Eggert Munchi eeskujul. Samuti maalis ta Hovi kirikus ja Nordsinni kirikus. Aastal 1770 läks ta kolmeks kuuks õppima Christianiasse Niels Thaaningi juurde. Enne tema arveraamatu leidmist arvati, et ta käis välismaal õppimas. Ta kopeeris seal välismaa eeskujusid. Tema päevikust nähtub, et ta õppis seal tundma rokokoo vormikeelt. Ta sulatas selle kokku kodukandi roosimaaliga rõõmsaks ja humoorikaks jõuliselt dekoratiivseks stiiliks, mis erines Euroopas valdavast süngest ja raskest rokokoost.

Aastal 1773 võttis ta isatalu üle. Talupidamise kõrval tegutses ta Østlandetis kunstnikuna.

Looming

Tema loomingu maht on suur, kuigi kõik atribueeringud ei ole kindlad.

Peder Aadnes on kaunistanud paljude suurtalude seinu Lääne-Opplandis ja Ringerikes. Enamasti on tegu figuuride ja maastikega, sageli on motiiviks neli aastaaega või viis meelt. Tema seinakaunistused (mis on hästi esindatud Sandvigi kogudes (Sandvigske Samlinger, Maihaugen, Myttingstua), kus on Bjellumi talust Jevnakeri vallas) pärinevad maalingud (1778)) Lillehammeris) on tugevalt rokokoomõjulised. Alles on seinamaalingud Hesselbergi talus Ringerike vallass ("Neli aastaaega"; 1774), Tomles ((Thomle talu, Nordre Landi vald; praegu Landi Muuseum, Thomlebygningen; umbes 1768 ja arvatavasti 1776), Vakeri talus Ringerikes (hävisid tules 1949), Nærstadi talus Ringerikes (1777; hävisid tules 20. sajandi alguses) ja mujal. Ka Hønefossis Gladtvedti hotellis olid tema seinakaunistused, kuid need hävisid 1941 tules. Bjellumis ja Gladtvetis maalis ta ka talude ja ümbruse vaateid. Aadnesi maalingud on ka näiteks Nordsinni kirikus ja Bagni kirikus. Osa maalinguid on hävinud ümberehituste käigus. Seinamaalingute motiivid olid sageli lilled, puud, maastikud, varemed, rokokookartušid ja figuurid. Thomlebygningeni maalingud kujutavad losse, parke ja siidirõivastes kõrgklassi inimesi; eeskujuks on teiste rokokookunstnike tööd. Neilt on näha talle tüüpilised puud ja fantaasiamaastikud. Kujutatud on ka kavaleri, kes võtab oma armsamal ümbert kinni, samal ajal kui viimast saatev täiskasvanu magab, ning väikest poissi, kes vaatab kiikuvale daamile seeliku alla.

Aadness maalis ka portreesid; lõpuks sai temast professionaalne portretist. Nasjonalgallerietis on tema maalitud õigusnõunik Even Hammeri portree ja veel kaks portreed. Esimesed portreed maalis ta 1770 õigusnõunik Christopher Blix Hammerist (üks versioon Nasjonalgallerietis, teine Kuninglikus Norra Teaduste Seltsis) ning õepojast Andreas O. Hammerist. Jonas Haas tegi neist Kopenhaagenis vaselõiked. Hiljem maalis ta üle 20 portree suurtalunikest ja pastoritest koos abikaasadega. Flubergi kirikus on Niels Dorphi portree. (1769).

Lunde kirikusse Søndre Landi vallas on ta maalinud altarimaali ülaosa (1772). Hovi kirikusse samas vallas on ta maalinud altarimaali (1782).

Käsikirjaline pärand

Peder Aadnesi arveraamat aastatest 1768–1984 on hoiul Landi Muuseumis. On säilinud ka Aadnesi kirjad vend Østen Pedersøn Røenile (1774), tema lese Ingeborg Jonsdatteri kiri perekonnale 21. juunist 1992 seoses Aadnesi surmaga ning Aadnesi visandiraamat.

Isiklikku

Ta abiellus 1773 Ingeborg Jonsdatteriga (umbes 1753 – 30. märts 1823) Norderhovi vallast Trygstadist (Trøgstadist). Neil sündis viis last.

Retseptsioon

Peder Aadnesile on pööratud kord suuremat, kord väiksemat tähelepanu.

1811. aasta oli Norra kunsti ajaloos murdepunktiks. Varasem kunst, sealhulgas Aadnesi looming, hinnati ümber. Näiteks Jørgen Moe nimetas Aadnesi figuure ebanorralikeks.

Eriti au sees oli Aadnes kohe pärast Norra iseseisvumist 1905. Teda peeti norralikkuse esindajaks.

Carl W. Schnitleri hinnangul oli tal 18. sajandi norra kunstnike seas ainulaadne jõuline originaalsus, mis võimaldas tal anda äratuntavalt koduse tooni igale portreele ja seinamaalile, sest temas "pulseeris norra temperament, mis oli elavam kui ühelgi teisel tema aja kunstnikul".

Uurimine

Ragnvald Einbu ja Anne Karina Giske registreerivad ja fotografeerivad Aadnesi töid Landis, Valdresis, Hadelandis ja Ringerikes. Tööd raskendab see, et Aadnes signeeris oma maale harva. Signeerimine ei olnud tähtis, sest tegu oli kaunistustega. Tööde registreerimisel lähtuti Aadnesi maalide püsitunnustest (samad sinise toonid, hästi välja maalitud puud jm).

Kirjandus

Carl W. Schnitler. Malerkunsten i Norge i det attende aarhundre, 1920
Peter Anker. Folkekunst i Norge, kunsthåndverk og byggeskikk i det gamle bondesamfunnet, Oslo 1998, ISBN 82-02-17000-1
Janike Sverdrup Ugelstad. Thi han blev en kunstmaler: Peder Aadnes og hans billedverden, 2007, ISBN 978-82-7099-466-3

Välislingid